Kui automaatika visioon kohtub jätkusuutlikkuse missiooniga

Kui peaks Bisly loo kahe sõnaga kokku võtma, oleks see „väljakutse vastu võetud“. 2018. aastal teatas EL rohelisest kokkuleppest, mis hõlmas teed null-emissiooniliste hoonete suunas. See, et hooned on suurim CO2-heite allikas, on üldteada tõsiasi.

Need eraldavad u 30 % maailmas tekitatavatest kasvuhoonegaasidest ja tarbivad u 40 % energiast. Süsinikuheite vähendamine hoonetes automaatika abil on mitte ainult võimalik, vaid maailmamajanduse jaoks tegelikult viis kuni kuus korda taskukohasem kui transpordisektori täielik elektrifitseerimine.

Näiteks Bisly abil saab keskmise suurusega büroohoone aastas säästa 40 tonni CO2 heidet. Samaväärne investeering oleks nelja sõiduauto-EV ostmine, mille kombineeritud süsinikuheite vähendamise mõju oleks 16 tonni aastas.

On selge, et globaalse kogukonnana peame süsinikuheidet vähendama, kuid samuti tuleb tagada, et valime kõige taskukohasema ja kiireima tee kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Asutajad esitasid palju küsimusi – „miks vaid 5 % hoonetest on mingil määral targad ja neist 95 % ei tööta korralikult?“ „Miks on levik nii väike, kui võimalus on nii suur?“ „Miks on kvaliteet nii kehv?“ „Miks see on kallis?“

Kõik vastused olid enam-vähem samad. See tööstus lihtsalt ei skaleeru. On võimatu luua massiliselt paigaldatavat tarka hoonete automaatika tehnoloogiat selle riistvarakomponendi tõttu. Samuti on võimatu seda sektorit standardiseerida selle keerukuse ja liiga paljude liikuvate osade tõttu.

Tarkvaratehnika tausta ja lihtsustamise kirega Bisly kaasasutaja Siim Vips tuli mõttele kulusid vähendada ja kvaliteeti tõsta, ehitades kõik protsessid universaalse hoonekonfiguraatori, standardiseeritud süsteemiarhitektuuri ja pilvepõhise arvutuse ümber. See nõudis sarnast lähenemist nagu autode jaemüügis ettevõttes Modera, mille ta varem asutas. See ettevõte sai hiljem 1. taseme tarnijaks globaalsetele autotööstusettevõtetele ja jõudis 2021. aastal NASDAQi.

Bisly kaasasutajal Ants Villil oli üksikasjalik ülevaade selle valdkonna kulutegurite kohta, eelkõige sellest, et üldkulud (umbes 80 % igast automaatikaprojektist) on põhiprobleem, mis tõstab CAPEXi. Sellele lisandub massiline koha peal tehtava ja kaugkodeerimise koorem, mis võib vähendada automatiseeritud hoonete kvaliteeti ja töökindlust. Selle teadmise oli ta omandanud ettevõtte DeltaE kaasasutamise käigus. Globaalse kõrgtehnoloogilise riistvaraäri skaleerimise kogemuse sai ta vahepeal varajase liitujana ettevõttes Skeleton Technologies – Euroopa energiasalvestuse tootjas, kus ta peaaegu üheksa aastat juhtis arendus- ja tegevusmeeskondi, et tuua tooted turule ning luua vajalikud tehased nende tarnimiseks.

Tehniline kaasasutaja Jaanus Lepik teadis varasemast kogemusest, kuidas ehitada pilvepõhist kodu-automaatikat, IoT-d, plokiahela- ja AI-tehnoloogiat. Samal ajal oli kaasasutajal Mihkel Kõrgmaal arusaam automaatikasüsteemide võimalustest ja väljakutsetest, mille ta oli omandanud oma ärikinnisvara portfelli üles ehitades.

Ühendatud teadmised viisid neid uskuma, et tarka hoonete automaatika tehnoloogiat on võimalik luua standardiseerimise kaudu, mille keskmes on universaalne digitaalkaksiku tehnoloogia, autotööstuse tasemel riistvarakvaliteet, pangatasemel turvaarhitektuur, täielikult automatiseeritud kesksed uuendused kuni anduri komponendi tasemel, masinõpe ja terviklik kaugjuhtimine.

Väljakutse luua skaleeritav ja laialdaselt taskukohane hoonete automaatika tehnoloogia võeti vastu – ja sündis Bisly.